©koduhaldjas.blogspot.com.ee. Toetab Blogger.

Kõhubeebide tunded kõhus ja vastsündinute oskused.

by - teisipäev, november 25, 2014



Raseduse ajal mõtlevad emad tihti, mida küll nende kõhubeebid tunnevad või teevad. Tuleb välja, et nad oskavad teha mitmeid erinevaid asju.
Kas tead mida lapsed ema kõhus juba teha oskavad ja tunnevad?

1) Nad tunnevad toidu maitset

Raseduse ajal võivad emal tekkida ootamatud isud erinevate toitude järele. Toitained, mida ema toidust saab, imenduvad lootevedelikku, kus kõhubeebi neid toite «maitsta» saab. Uuringu järgi mõjutab rasedusaegne toiduvalik lapse eelistusi ka tulevikus: näiteks kui ema sööb palju puu-ja juurvilju, siis on suurem tõenäosus, et need maitsevad hiljem ka sündinud lapsele.

2) Nad tajuvad stressi

Durhami ja Lancasteri ülikoolides läbiviidud uuringus selgus, et mida rahutum ema oli, seda tihedamini katsusid looted oma nägu vasaku käega. See näitab, et ema tunded mõjutavad nende liigutusi. Seega peaksid emad olema raseduse ajal võimalikult rahulikud.

3) Nad teevad näoilmeid

Teadlased avastasid, et sündimata beebid oskavad 24. rasedusnädalaks teha «kahe-dimensioonilisi» näoilmeid nagu näiteks naeratada. 36. nädalaks oskavad nad nina krimpsutada, kulme liigutada ja suuga veel rohkem liigutusi teha.

4) Nad nutavad

Seda teevad nad väga vaikselt, mis paneb ka emad nutma. Teadlased on ultraheliuuringutes avastanud, et beebidel esineb nutmisega kaasnevat käitumist, näiteks ebaregulaarne hingeldamine ja alahuule tõmblemine.

5) Tuvastavad lastejutte

Florida ülikoolis läbiviidud uuringus paluti rasedatel naistel oma sündimata lastele lastelugusid rääkida mitu nädalat järjest kaks korda päevas. Loote südamelöögid aeglustusid, kui ema tuttavat lastejuttu rääkis. See näitab, et sündimata lapsed kuulasid ja mõtlesid samal ajal.

6) Tunnevad laule ära

Helsinki ülikoolis läbiviidud uuringus selgus, et kui lastele mängida teatud lugu raseduse ajal, siis peale sündi on nende käitumisest aru saada, et nad tunnevad lood ära.

7) Nad hindavad puudutusi

Uuringus selgus, et kolmanda trimestri ajal kõhubeebid saavad aru, kui kõhtu puudutatakse ja nendega suheldakse. Näiteks avavad nad selle peale suu. Igatahes meeldib neile, kui nendega kontakti luuakse ja kõhtu puudutatakse.

Vastsündinud

Me teame, et vastsündinud beebi oskab sukelduda, et tema haare on nii tugev, et ta suudaks ka rippuda, et vastsündinu on suuteline sünnijärgselt tegema mõned sammud ja et kõik need oskused kaovad peagi. Aga vastsündinutel on veel palju oskusi, mis lausa uskumatud tunduvad.

1. Kui beebi kohe pärast sündimist ema kõhule tõsta, siis suudab ta roomata ema rinnani ja hakkab tegema imemisliigutusi, andes sellega emale märku, et teda on vaja toita.
2. Beebil on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Juba 10 minutit pärast sündimist suudab beebi kindlaks teha, kust suunast tuleb heli.
3. Vastsündinud beebil on elementaarsed teadmised füüsikast ja matemaatikast. Nad teevad vahet, kas objekte on üks, kaks, kolm või rohkem. Nad suudavad ka liita ja lahutada. Nad ei pruugi mõista numbreid nii nagu meie, kuid katsetes suudavad nad ennustada, mitu õuna on näiteks siis, kui üks ära võtta ja on imestunud, kui testijate poolt pakutav vastus on vale.
4. Vastsündinud oskavad sünnipäraselt naeratada. Nad ei kopeeri ega matki teiste naeratusi, naeratavad ka pimedad beebid.
5. Uuringute järgi tunnevad beebid oma ema hääle juba kahepäevaselt ära ka siis, kui neile ette mängida vaid üks silp ema öeldud lausest.
6. Beebi on temperatuurimuutustele väga tundlik. Aga kuna ei suuda endale ei tekki peale võtta ega ka riideid vähemaks kiskuda, siis leiavad beebid oma viisi, kuidas temperatuurimuutusega kohaneda. Kui on jahe, siis nad siputavad rohkem ja kui on palav, siis lebavad paigal, justkui päevitajad. Nende märkide järgi saab aru, kas beebil on liiga palav või liiga külm.
7. Vastsündinud beebid on täiskasvanutest palju lõhnatundlikumad, seda võimet kasutavad nad esimestel nädalatel oma vanemate tundmaõppimiseks. Seda teades ära kasuta parfüüme ja kodukeemiat.
8. Vanemad kasutavad instinktiivselt beebiga rääkides teistsugust hääletooni ja kõnerütmi. Sellise kõne puhul hakkab beebi vanemat intensiivselt jälgima. See julgustab omakorda vanemat beebiga rohkem suhtlema ja nii kasvab vastastikune mõistmine.
9. Kohe pärast sündi kulub beebil viis kuni kümme minutit, et mõni uus oskus omandada. Kuid juba kolme kuu vanuselt kulutab beebi juba vaid 30 sekundit kuni kaks minutit uue oskuse saamiseks.
10. Tuleb välja, et kui beebi kasvaks terve elu samasuguse tempoga, nagu esimesel eluaastal, siis täiskasvanuna oleks ta sama suur kui Kalevipoeg.
11. Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Kui laps hakkab ise häälitsema, püüab ta samuti jäljendada inimheli selle asemel, et näiteks järele teha telefonihelinat.
12. Vastsündinud nutavad kolme esimese elunädala jooksul ilma pisarateta. Mõnikord ei ole nende nutus pisaraid enne, kui nelja-viiekuuselt. Pisarad sisaldavad stressihormooni ja ja nutmine aitab beebil lõõgastuda. Loomad näiteks stressi maandamiseks ei nuta.
13. Beebi tunnetab ema meeleolusid ka üsas olles. Katses mängiti beebiootel emadele läbi kõrvaklappide muusikat ja kuigi beebid kõhus olles kõrvaklappidest tulevat muusikat ei kuule, muutusid nad sel ajal aktiivsemaks ja eriti sellisel puhul, kui emale muusika meeldis.
14. Puudutused on vastsündinud beebidele ülitähtsad. Vastsündinud on alati teadlikud sellest, millal neid puudutatakse, isegi enneaegsed beebid, kes on kõigest 25-nädalased, reageerivad puudutustele. Beebi arenguks on ema puudutused üliolulised. Kõige tundlikum puudutuste suhtes on beebi suu ja seepärast panevad beebid ka endale kõike suhu.
15. Vastsündinu jälgib hoolega, milline on sinu hääletoon ja ta reageerib selle muutustele. Ta satub segadusse, kui räägid temaga küll lahke näo, kuid ärritunud häälega, sest sellisel juhul on sinu signaalid tema jaoks vastuolulised.
16. Et sa oma vastsündinud beebisse kõrvuni armuksid, on beebi pupillid pärast sündi ülisuured. See tekitab emas soovi beebi eest hoolitseda ja teda kaitsta.
17. Esimese kolme elukuu jooksul näeb beebi kõige paremini neid objekte, mis on temast umbes 22 cm kaugusel. See on parim vahemaa jälgimaks ema nägu ajal, mil ema beebit toidab. Sellel kaugusel on beebi silmad ka tema kätest ja jalgadest, mida nad huviga uurivad.
18. Beebi ellujäämine sõltub sellest, kas ema hakkab tema eest hoolitsema ja teda toitma. Kogu beebi välimus on selliseks loodud, et tekitada emas soovi beebit enda lähedal hoida. Tema kumer laup, pisike ninanöps, suured tumedad ümmargused silmad (kõikidel vastsündinutel on need sinised), ja pontsakad jäsemed - see kõik tekitab emas soovi beebit toita ja katta.
19. Beebinutt on spetsiaalselt just niisugune, mis sunnib ema muu tegevuse katkestama ja reageerima. On uuritud, et ema suudab oma beebi nutu eksimatult teiste beebide nutu hulgast ära tunda juba kolm päeva pärast sünnitust.
20. Beebi esimesel eluaastal tema aju suurus kahekordistub, saavutades poole oma lõplikust suurusest.
21. Uuringud on selgitanud, et kuuekuused beebid suudavad hästi vahet teha nii erinevatel inimeste nägudel kui erinevatel ahvinägudel, kuid juba ühekaskuuselt suudavad nad eristada vaid inimnägusid.


Allikas: http://perejalaps.delfi.ee/ ,naine24.postimees


You May Also Like

0 kommentaari

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.

Translate