Magneesiumi puudus ja sellega seotud 69 terviseprobleemi. - Sweet home
©koduhaldjas.blogspot.com.ee. Toetab Blogger.

Magneesiumi puudus ja sellega seotud 69 terviseprobleemi.

by - neljapäev, november 20, 2014



Kas olete kimpus väsimuse, närvilisuse, ebaharilikult kõrge vererõhu ja jalakrampidega? Jah,võib olla, et vajaksite puhkust eemal igapäevastressist koos korraliku massaažikuuriga, aga tuleks ka veenduda, kas teie organism saab piisavalt igapäevaseks normaalseks toimimiseks vajalikke aineid. Kõigi eelmainitud murede põhjuseks võib olla magneesiumipuudus.

Magneesium on vajalik lihaskoe lõõgastumisel ja närvitalitlusel. See mineraalaine lõõgastab veresooni ja on oluline südamelihase häireteta tööks. Magneesium, mida on nimetatud ka looduslikuks kaltsiumikanali blokaatoriks, aitab korraldada südamelöökide sagedust ja lihaste kokkutõmbumist, vähendab trombide teket, reguleerib ioonide liikumist rakku ja sealt välja. Kui magneesiumi napib siis on kaaliumi kanal avatud ja kaalium lahkub selle kaudu rakust. Magneesiumi vähesus põhjustab kaltsiumi ja naatriumi kuhjumist organismis, mis vereringet häirides tõstab vererõhku. See, aga võib viia südamearütmia ja rabanduseni.
Magneesium on tähtis luukoele, kui organismis on magneesiumitase madal, ei jää kaltsium luudesse. Samuti osaleb magneesium rasvade ainevahetuses, magneesiumi puudus põhjustab vere kolesteroolisisalduse tõusu ehk düslipideemiat.
Kõige rohkem on organismis magneesiumi aktiivseima ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud.

Kui palju magneesiumit vajame:

Magneesiumivajadus on igal inimesel erinev, sõltudes füüsilisest aktiivsusest, kehakaalust. Täiskasvanu ööpäevane vajadus on 280-450mg.
Magneesiumivajadus suureneb vaimse ja füüsilise stressi korral.
Selle puudus võib tekkida tegusatel inimestel, kelle elus on ületöötamise ja stressi- periood, eriti kui lõõgastuseks kiputakse liialdama alkoholiga.
Suurema magneesiumi vajadusega on ka sportlased, puberteedieas lapsed ning noorukid, rasedad ja imetavad emad.

Kust saame magneesiumi?

Igapäevastest toiduainetest saame magneesiumi päevalille-ja kõrvitsaseemnetest, nisu- ja kaerakliist, kakaopulbrist, kreeka ja india pähklitest. Teda leidub ka pekaani- ja pistaatsiapähklites, kookos- ja täisterahelvestes, tatras, hirsis ning ubades. Tagasihoidlikuma magneesiumisisaldusega on rohelised lehtköögiviljad, punapeet, kartul, tomat, herned, läätsed, sojaoad, viigimarjad, õunad, aprikoosid ja banaanid. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumi sisaldus küll väiksem, aga see-eest selle omastatavus parem. Kuna merevesi sisaldab magneesiumi siis räim, lõhe, tuunikala ja ka vähilised annavad meile samuti magneesiumi. Ka piimas, munas, lihas ja juustus leidub natuke kergesti omastatavat magneesiumi.

Magneesiumipuudusega seotud sümptomid ja märksõnad:

1. depressioon
2. kergesti vihastumine ja ärrituvus
3. südamevalu
4. ärevus
5. apaatia
6. südame arütmia
7. astma
8. madal kaltsiumi tase veres
9. madal kaaliumi tase veres
10.veres madal magneesiumi tase
11. seedeprobleemid ( kõhukinnisus, kõhulahtisus, vahelduv kõhukinnisus ja - lahtisus)
12. ärritunud soole sündroom
13. Crohni tõbi
14. koliit
15. ajutrauma
16. bronhiit, krooniline
17. pidev väsimus
18. pidevad külmetushaigused
19. nõrk keskendusmisvõime
20. segasustunne
21. krambid
22. diabeet ( tüüp I ja II ning rasedusdiabeet)
23. fibromüalgia
24. menüüs on vähe rohelist, palju valku, vähe pähkelid ja seemneid
25. kaldud õgima ning tunned sõltuvust süsivesikutest, śokolaadist, soolast ja rämpstoidust
26. lämbumistunne
27. peavalud
28. südamehaigused
29. kiire pulss
30. kõrge vererõhk
31. homotsüsteinuuria
32. hüperaktiivsus
33. hüperventilatsioon
34. viljatus
35. unetus
36. neerukivid
37. mäluhäired
38. amalgaamid suus
39. menstruatsioonivalud ja krambid
40. migreenid
41. mineraalide tarbimine ( kaltsium, tsink, raud)
42. mitraalklapi prolaps
43. lihasprobleemid ( krambid, spasmid, tõmblused, tikid ja nõrkus)
44. tuimus jalgades ja/või kätes
45. luude hõrenemine
46. paranoia
47. kõrvalkilpnääre ületalitlus
48. PMS
49. polütsüstilised munasarjad
50. raseduseaegsed vaevused (preeklampsia/eklampsia)
51. järjestikused rasedused
52. rasedusjärgne masendus
53. lapsel tserebraalparalüüs
54. radiatsiooni teraapia (keha vajab lisa magneesiumi)
55. Raynaud' sündroom
56. rahutus
57. madal libiido
58. hingeldamine
59. kergesti ehmatav loomus
60. stressirikas elu
61. insult, infarkt
62. rohke suhkru tarbimine
63. sündroom X
64. kilpnäärme ületalitlus
65. pisted jalgades/kätes
66. doonorneer/-maks (doonorneeru või maksa puhul on vaja tarbida lisa magneesiumi)
67. käte värin
68. kokkupuude ( pesemine, joomine vms) saastatud veega (floor, kloor, kaltsium)
69. hingeldamine

Lisaks vajab keha keskmisest rohkem magneesiumi järgmistel juhtudel:

1. Kui tarbid alkoholi üle 7 joogi nädalas
2. Kui tarbid kofeiin üle 3 tassi päevas
3. Kui oled suitsetaja
4. Kui oled beebiootel
5. Kui tarbid ravimeid (digitaalise preparaadid, diureetikumid, antibiootikumid, hormoonid, antibeebipillid, Indomethacin, Cisplatin, Amphotericin B, Cholestyramine ja sünteetilised östrogeenid)


Allikad - okomarket. sudameapteek.

You May Also Like

0 kommentaari

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.

Translate