No Copy

©koduhaldjas.blogspot.com.ee. Toetab Blogger.

Mandariin- talvine vitamiinipomm

by - reede, november 21, 2014

 
Talvekuudel jõuab puuviljalettidelt ninna eriti magusat mandariinihõngu. Mõnede kuldoranžide maitsvatele kiusatusele pole mõtet vastu panna, sest häid omadusi jagub mandariinis palju. Viimased uuringud on näidanud, et regulaarselt mandariine söövad või naturaalset mandariinimahla joovad inimesed on üldjoontes palju tervemad. Nimelt aitab regulaarne tarbimine vähendada riski ateroskleroosi tekkeks, mis võib omakorda viia südamerabanduseni. Peale selle väheneb ka risk maksaprobleemide ja suhkruhaiguse tekkeks. See on looduslik ühend, mis parandab silmanägemist, tugevdab immuunsüsteemi, soodustab südame tegevust ja hoiab naha tervet jumet. Osa karotenoidide ühendeid hoitakse maksas ning seal muudab keha selle A-vitamiiniks.Mandariinis leidub korralik hulk C-vitamiini, mis annab vilja maitsele veidi hapukama varjundi. Lisaks sellele on frukt inimesele hea allikas foolhappe saamiseks, mis hoiab korras südametegevuse ning aitab ära hoida sünnidefekte. Mineraalainetest leidub mandariinis magneesiumi, kaaliumi ja rauda.

Poest mandariine ostes tuleb alati silmas pidada, et need oleksid ilma vigastuste, pehmete osade ja mädanemislaikudeta. Toatemperatuuril võib vilju hoida kuni nädal aega. Jahedamas paigas säilivad need veelgi kauem. Enamasti süüakse mandariine värskelt, ent nad sobivad ka puuviljasalatite, magustoitude, liharoogade ja muude hõrgutiste juurde.

Kasulik tervisele

Mandariinide näol pole tegemist mingite ravimtaimedega, kuid teatud soodne mõju meie organismile on neil siiski. Enne sööki tarbitud mandariinid on isutõstva toimega. See fakt räägib nende kasuks võrreldes teiste maiustustega, mida lapsed tavapäraselt ihkavad. Samuti soodustavad mandariinid seedimist. Mandariinimahla bioaktiivsed ained pärsivad seedekulglas nii bakterite kui ka mikroseente paljunemist. Nendes leiduvad orgaanilised happed mõjutavad ka toidu seedimist. Kuid orgaaniliste hapete rohkusest sigineb paadunud mandariinide nautlejatele oht. Nimelt on mandariinidel, eriti just hapudel viljadel, kaltsiumiröövli halb kuulsus. Põhjus on selles, et orgaanilised happed seovad organismist pöördumatult kaltsiumi ja viivad selle organismist välja. Järelikult nendele inimestele, keda ohustab luude hõrenemine, mandariinid suurtes kogustes ei sobi. Väljapääsu sellest olukorrast pakub mandariinide ja piimatoitude koostarbimine. Mandariinide nautimise teiseks probleemiks on allergia. Ülitundlikel inimestel, eriti just lastel, tuleb nende viljade söömisest paraku loobuda.

Kaalulangetaja
Mandariinid aitavad ka kaalu langetada. Vähese kalorsuse tõttu sobivad mandariinid suurepäraselt kaalujälgijate menüüsse. Kolm kuud väldanud katses osales 30 rasvumise all kannatavat vabatahtlikku, kes jagati kahte gruppi. Esimene grupp erines teisest vaid mandariinimahla tarbimise poolest, sealjuures toitumine ja füüsiline koormus oli sama. Aja möödudes selgitasid uurijad, et need, kes kasutasid mandariinimahla, suutsid vabaneda suurest kehakaalust ning nende vööümbermõõt vähenes. Peale selle paranes nende maksa olukord, mis on ülekaalulisuse korral suure koormuse all.

*Mandariinikoori ei tasu aga ära visata. Nende leotis ravib hingamisteede haigusi. Eelnevalt tasuks aga koori hoolikalt pesta, sest transportimisel ja säilitamisel pritsitud kemikaalid ei mõju tervisele hästi.
*Mandariinikoores sisalduvad eeterlikud õlid ergutavad meeli ja mõjuvad stressi leevendavalt.

Mandariine tuleks enne koorima asumist kindlasti pesta

Olenemata tõsiasjast, et mandariinide viljaliha katab kollane hästilõhnav koor, ei suuda me magusaid vilju ilma puudutamata koorida. Seega korjame pesemata koorelt mustuse oma näppude külge ja sealt edasi pistame mustade näppudega puhta mandariini otse suhu.
Pesemata koorelt satub nii suhu ka mandariinidele pritsitud riknemisvastaseid ja putukaid tapvaid aineid, tolmu, säilitusvaha ja kõikvõimalikku mustust.
TÄHELEPANU! Kõige kasulikum on mandariine pesta enne söömist hoolikalt sooja vee ja harjaga. Tõhusalt hävitab koorel olevaid pisikuid üle 70-75°C vesi. Eriti oluline on pesta puuviljade nn sabaosa, kuhu kemikaalid kipuvad kuhjuma.

You May Also Like

0 comments

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.

Translate