No Copy

©koduhaldjas.blogspot.com.ee. Toetab Blogger.

Vahtramahl aitab mitme haiguse ja tõve vastu

by - kolmapäev, veebruar 17, 2016

                                                                                                                                                                                                                

Kase- ja vahtramahl on tervislikud joogid, seda teadsid juba ka meie esivanemad. Kevadine puumahl on põhjamaalastele olnud üheks kevadekuulutajaks ja tähendanud justkui uue elu algust ja lootust.
Vahtra mahla joomine kosutab tervist ning äratab justkui kogu keha väsinud talveunest.

Vahtramahl puhastab organismi ja annab mineraalaineid. Vahtramahl sisaldab polüfenoole, mis annavad sellele antiseptilise toime. Mahla soovitatakse kasutada südamehaiguste puhul, samuti korrastab mahl ainevahetust. Muistne rahvas kasutas seda haavade puhastamiseks. Peale selle, et vahtramahl on tervislik ja värskendav jook, võib sellest ka tervislikku teed keeta.  
Puumahl on magus - Neste sisaldab sahharoosi ja kasulikke mineraalained(eeskätt kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumiühendid), vitamiine, mikroelemente, orgaanilisi happeid, fenoolseid ühendeid, valke, aminohappeid, taimseid hormoone.
Vahtra mahl sisaldab suhkrut umbes kolm protsenti.Kasemahla keskmine suhkrusisaldus on tagasihoidlikum, ulatudes vaid ühe protsendini.

Millal puumahla koguda?


Vahtra mahlajooks algab tavaliselt juba märtsi algul või keskel, siis kui lumi on veel sulamata ja maapind külmunud.Piisavalt jämeda tüvega puu suudab märtsipäikese jõud nii soojaks kütta, nii et mahl hakkab koore all liikuma. Selle kestus sõltub aga ilmast – kui läheb väga külmaks või pilvitab, jääb jooks mõneks ajaks kinni.

Mahlakogumist tasub kindlasti proovida, kui kodu lähedal on sobib vaher. Puu, millesse oherdiga auk teha ja tila panna, ei tohiks olla liiga noor, vaid täiskasvanud isend. Mida suurem puu, seda rohkem mahla tilgub - jämedast tüvest saab päevas kuni paar liitrit.

Pea meeles!

Puud mahlavõtuks puurima asudes ei tasuks aga unustada, et kase, eriti aga vahtra puurimine mahlajooksu ajal mõjutab puu edasist elukäiku. Puurimisjäljed jäävad puutüvesse ka siis, kui puurimisauk pärast mahlavõttu korralikult punniga sulgeda. Kui pärast mahlajooksu lõppu unustatakse puurauk puupunniga sulgeda või kui auk on liiga sügavale puuritud, võib see halvemal juhul olla puu kuivamise põhjuseks. Loomulikult ei puurita naabrimehe aias kasvavat ilusat kaske ega linnapargi puid, kalmistust rääkimata. Kõige parem mahlapuu kasvab kodulähedases oma või hea tuttava metsatukas, linnast ja suurteedest kaugemal. 


Allikad - ajakiri ”Toitumisteraapia”,looduskalender.ee, epl.ee
Pilt - chismheritagefarm.com

You May Also Like

0 comments

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.

Translate