Sinu ema kandis Sind enda sees 9 kuud.
Tal oli süda paha, tema jalad läksid paiste, tema nahale tekkisid venitusarmid.
Tal oli raske trepist üles minna, ta hakkas kiiresti hingeldama, isegi selline lihtne asi nagu kingade jalga panemine oli vaevaline.
Tal oli palju unetuid öid, sest Sina vähkresid ta sees ning siis tundis ta väljakannatamatut valu, et Sina siia maailma saaksid tulla.
Temast sai Sinu kokk, põetaja, teenija, suurim austaja, õpetaja ja Sinu parim sõber.
Ta nägi Sinu pärast vaeva, ta nuttis Su pärast. Ta võitles Su eest, ta seadis Sind esikohale ja tahtis Sulle kõige paremat.
Ta läks kohati hulluks muretsedes Su pärast, kuid vastutasuks ei küsinud ta Sinult midagi, sest ta armastab Sind ja tegi seda kõike armastusest.
 Paljud meist võtavad oma emasid iseenesestmõistetavalt kuid on inimesi, kes on kaotanud oma ema või pole teda isegi kunagi näinud.
Kui sul on armastav ema, kes tegi seda kõike Sinu heaks, siis oled Sa õnnelik inimene!
 Ära kunagi alahinda oma ema, sest ühel päeval soovid Sa, et sa poleks seda teinud!